Päike paistis ja lumi sätendas- oli ilus talvepäev. Olin süvenenud sinakashalli puukoristaja pildistamisesse, kui kümmekond meetrit minust eespool tõusis maapinnalt õhku raudkull! Valgus oli suurepärane ja nägin esimest korda oranži rinnaga isast raudkulli nii lähedalt. Kõik toimus nii kiiresti, et sain vaid mälupildi. Röövlind lendas paarkümmend meetrit eemal olevasse padrikusse ja jäi minu poole seljaga istuma. Valgus oli valest suunast, nii et tegin temast paar pilti (üks nendest on ka siin) ja jätsin raudkulli edasi varitsema. Äkki tema lõunasöök pidigi olema seesama puukoristaja?
Loodan teda ka järgmine kord trehvata, tundes siis juba paremini tema harjumusi ja eluviisi, et saaksin paremaid pilte!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar